Igavene õpilane

TimeWaver™ - XXI sajandi tervendaja?

October 19th, 2016 Kategooria: artiklid | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Alljärgnev on intervjuu, mis ilmus teadmusajakirjas “Telegram” ja räägib tehnoloogiast, mis aitab korrastada mõtteid ja parandada tervist.

Alustame algusest. KuidasTimeWaver tehnoloogia sündis?

TimeWaver™ tehnoloogia looja on saksa füüsik Marcus Schmieke. Huvi mateeria ja teadvuse vaheliste seoste vastu viis ta õppima Hannoveri ja Heidelbergi ülikoolidesse nii füüsika kui filosoofia erialale. Oma esimestes raamatutes “Teadus ja teadvus” (Wissenschaft und Bewusstsein) ning “Elu väljad” (Die Felder des Lebens) analüüsis ta põhjalikult infovälja ja kirjeldas mateeria ning teadvuse seoseid. TimeWaveri loomine oli pikk ja põhjalik protsess, mille jooksul sai Schmieke tugevaid mõjutusi mitmetelt maailma teaduse suurkujudelt ning integreeris generalistina need, enamasti oma ajast ees olevad avastused, ühtseks ja toimivaks tervikuks. Kirjeldan seda pisut pikemalt, et intervjuu lugeja võiks paremini mõista, mis rolli need tähelepanuväärsed isikud TimeWaveri loomise loos mängisid. Loe ülejäänud sissekannet »

Poliitbroilerite ajastu saab läbi …

May 15th, 2016 Kategooria: artiklid | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Postimehes ilmus alljärgnev arvamuslugu. Kahjuks tasulisena, seepärast panen oma lehele tasuta :-)

Kui anname hoolekogudele sisulise ja seadusliku võimu otsustada haridusasutuse käekäigu üle, siis loome uut tüüpi poliitikute kujunemiseks soodsa taimelava, kirjutab Eesti Lastevanemate liidu juhatuse liige Aivar Haller.

Karula vallavanem Rain Ruusat ütleb uudistesaatele, et Lüllemäel ei toimu midagi erilist - tavaline demokraatlik protsess Eesti Vabariigis. Kooli direktori kohusetäitja Rudo Lilleleht lisab, et noored, aktiivsed, mujalt sissetulnud ja natuke teise meelsuse kandjad loovad teistsugust kogukonda. Need teistsugused lapsevanemad omakorda räägivad ja kirjutavad oma seaduslikust soovist laste haridusteel valikuid teha ja koolis arengukeskkonna loomisel kaasa rääkida.

Ilmselt on kõigil kolmel osapoolel õigus? Jah, see on demokraatlik protsess, kus kodanikud ei malda oodata järgmisi valimisi ja kasutavad oma õigust rahumeelselt ja loominguliselt meelt avaldada. Jah, need kodanikud on noored ja aktiivsed ning tulnud linnast maale, et oma lastele väikses kogukonnakoolis loomulik arengueskkond luua. Jah, nad annavad aru, et seda toimivat kogukonnakooli saab luua ainult koostöös kooli juhtkonna ja kohaliku omavalitsusega. Koostööd aga saab teha ainult siis, kui kõik osapooled seda soovivad. Loe ülejäänud sissekannet »

Suhted tööl ja eraelus - mis neid seob?

August 28th, 2015 Kategooria: Programm | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Kui Sa vastutad meeskonna või siis terve organisatsiooni jätkusuutliku arengu eest, siis oled kindlasti endalt küsinud järgnevaid küsimusi:

1. Kuidas teha nii, et meeskond toimib ühtse tervikuna?

2. Kuidas tagada kõrge eesmärgini jõudmine?

3. Kuidas julgustada ja innustada inimesi nii, et vastutuse võtmine oleks loomulik?

4. Kuidas kindlustada olulise informatsiooni jõudmine õigesse kohta õigel ajal?

5. Kuidas luua meeskonnas püsivalt kõrge pühendumise ja keskendumise vajadus? Loe ülejäänud sissekannet »

Ühepäevane meeskonnakoolitus „Isejuhtimise algkursus

August 3rd, 2015 Kategooria: Programm | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

See on koolitusprogramm nendele kes soovivad töötada organisatsioonis või ettevõttes, kus põhiprotsess on inimese areng, mitte teenindamine, müümine või tootmine. See üks päev ei ole mingi imevigur, mis võluvitsaga kõik inimesed ingliteks muudab J. Küll aga saab ta olla viljakas koos tunnetamise ja mõtlemise päev, mille tulemusel avastatakse seni kasutamata ressursid ja võimalused ning lepitakse ühiselt kokku, kuidas avastatud uued seosed oma igapäevaelus praktikasse rakendada. Selle koolituspäeva lahutamatu osa on praktilised harjutused, mille käigus saadud kogemus aitab üsna täpselt mõista jutu mõtet. Loe ülejäänud sissekannet »

Meeskonnakoolituse programm “XXI sajandi ettevõte”

July 16th, 2015 Kategooria: Programm | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Varsti oleme juba 16 aastat XXI sajandis. Juba enne saabumist ristiti see infosajandiks ja väideti, et võim saab olema nende käes, kes valdavad infot. Mulle paraku tundub, et võim on alati olnud infovaldajate käes? Milles siis uue sajandi eripära ikkagi seisneb? Kas äkki selles, et oma võimaluse saavad need, kes infot jagama õpivad? Kindel on see, et info hulk on drastiliselt suurenenud ja et see on muutunud väga paljudele lihtsasti kättesaadavaks. Siit kerkivad tänasele juhile kaks olulist küsimust:
1. Kuidas selekteerida välja kõige olulisem info õigete juhtimisotsuste tegemiseks?
2. Kuidas õpetada oma inimesi olulist infot teadlikult eristama ja vastutustundega jagama? Loe ülejäänud sissekannet »

Jon Huntsman „Võitjad sohki ei tee“

July 15th, 2014 Kategooria: artiklid | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Seda raamatut lugema asudes oli hinges kerge kõhklus. Jon Huntsman on maailma üks tuntumaid filantroope ja arvamusi tema kohta on üsna vastakaid. On neid, kes usuvad ta olevat inimlikkuse kehastuse ja on neid, kes peavad teda lihtsalt põrunud taadiks, kes oma rahaga enam midagi tarka teha ei oska.

„Võitjad sohki ei tee“ aitab asjas selgust saada. See on erakordselt sihikindla ja pühendunud ärimehe raamat sellest, kuidas ettevõtteid luues ja juhtides inimesena kasvada. See on lugu sellest, kuidas saada ja jääda Inimeseks. See on väga isiklik raamat multimiljardärist, kes rajas oma hiiglasliku äriimpeeriumi tuginedes inimlikele väärtustele. Loe ülejäänud sissekannet »

Pühendumise indeks ja lojaalsuse mõõdupuu

February 14th, 2014 Kategooria: artiklid | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Koostöös Eesti Lastevanemate Liidu ja Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liiduga olen kaasatud hoolekogude koolitamise projekti “Liit ühendab hoolekogud”. Selle programmi raames otsime võimalikult lihtsat, aga siiski tõestuspõhist metoodikat, millega oleks võimalik lasteaedades sisehindamist läbi viia  kaasates nii lapsevanemaid kui õpetajaid ja abipersonali. Pakun välja ühe mõõdikute variandi, mida olen seni edukalt kasutanud ärivaldkonnas juba aastaid ja seda nii Eestis kui piiri taga. Metoodika nimetus on originaalis Commitment Index ehk «pühendumise indeks», kuigi otsene tõlge oleks «enese sidumise indeks». Loe ülejäänud sissekannet »

Mentorprogramm

January 5th, 2014 Kategooria: Programm | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Panin selle mentorlusprogrammi tööpealkirjaks „Kuulamise ja küsimise kunst“, sest hoolimata tervelt üheksast alamteemast, on kogu õppeprotsessi peamine mõte praktilise suhtlusmudeli loomises ja praktiseerimises. Kuidas seda küsima õppimist nii modelleerida, et head küsimused kujuneksid kasvamise paratamatuks kaasnähtuseks? Tähtis pole ju mitte küsimuste küsimine vaid suhtlemise protsessi loogiline, tulemuslik ja nauditav ülesehitus. Loe ülejäänud sissekannet »

Mentorprogrammi lühikokkuvõte teemade ja küsimuste kaupa

January 5th, 2014 Kategooria: Programm | 1 Comment » | Prindi see postitus Prindi see postitus

I etapp - Eesmärk

1. Eesmärkide püstitamine ja eesmärgistatud muutuste protsessi juhtimine.

2. Õppekava rõhuasetuste täpsustamine ja vahendite valimine.

3. Ennetusmehhanismi olemuse mõistmine ning tulemuse ja tagajärje eristamine.

4. Edu olemuse mõtestamine.

o Millised on minu peamised rollid igapäevaelus?

o Mis on minu peamine eesmärk igas rollis?

o Milliseid muutusi soovin oma ellu?

o Miks ma neid muutusi soovin ja kui kiiresti?

o Milliseid teadmisi ja oskusi pean lähiajal juurde õppima? Miks? Kuidas? Kelle abiga?

o Milliste väärtuste järgimine eesmärgile viib?

o Mis sõltub otseselt minust - siin ja praegu?

o Mida teha asjadega, mis minust ei sõltu?

Loe ülejäänud sissekannet »

Kajakimehe filosoofiat

October 10th, 2013 Kategooria: artiklid | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Kirjutasin selle loo originaalis ingliskeelsele kajakisõbrale, et kutsuda teda Eestimaad väisama. Ehk on siin mõtteainet ka omakeelsetele lugejatele :-)

Oma esimese kajaki ostsin tosin aastat tagasi. Olin nelikümneaastane mentor ja koolitaja, kelle igapäevane töö on inimestega suhtlemine. See suhtlemine oli väga intensiivne ja täitis kogu mu ärkveloleku aja. Ühel päeval tajusin, et vajan paika, kuhu ajutiselt selle tohutu infovoolu eest peitu minna.

Olin sündinud ja kogu oma lapsepõlve veetnud saarel - Hiiumaal. Meri oli lahutamatu osa minu elust ja mõjus mulle alati rahustavalt. Kui elu kippus keeruliseks minema, siis leidsin ennast taas mere ääres jalutamas. Vaatasin suure ja kustumatu igatsusega silmapiiri ja unistasin teistsugusest, meelepärasemast elust. Poisikesena ma veel ei teadnud, et see parema elu meeleseisund on siinsamas käeulatuses, pelgalt minu otsuse taga kinni. Selle teadmiseni jõudmine võttis pikki aastaid. Loe ülejäänud sissekannet »

Koostööst Nõmme Kaljuga

August 17th, 2013 Kategooria: artiklid | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Nõmme Kalju kasutas oma klubi ajaloo kõige kiiremal perioodil koolitaja ja mentori Aivar Halleri abi, kes korraldas meeskonnale veidi rohkem kui kuu jooksul viis sessiooni.

Nõmme Kalju jõudis eelmisel kuul läbi aegade teise Eesti klubina UEFA Euroopa liiga play-off’i ehk alagrupiturniirist ühe sammu kaugusele, kuid hoidis samal ajal ka Eesti meistriliigas asjad enam-vähem korras. Edu saavutamise nimel tehti praktiliselt kõik ja juhuse hooleks ei jäetud midagi. Meeskonna häälestamiseks kutsuti juulikuus enne kodumängu Helsinki HJK-ga tiimi juurde.  tugeva sporditaustaga koolitaja ja mentor Aivar Haller Loe ülejäänud sissekannet »

Lihtne inimlik armastus

May 30th, 2013 Kategooria: artiklid | No Comments » | Prindi see postitus Prindi see postitus

Eesti vajab praegu enam hoolimist, iseendaga tegelemist, aktiivset osalust elus, mitte eelarvamusi ja vaenu.

Igapäevane teabevoog kasvab piiritult. Enamik lugejaid teeb oma valiku lihtsalt üle pealkirjade rullides. Kommenteerija otsib ühe lööva lause, millest kinni haarata ja millele kohe vastu lüüa. Kontekst ja seosed pole olulised, tähtis on lüüa kiiresti, sest esimene kommenteerija korjab enim laike. Loe ülejäänud sissekannet »