Igavene õpilane

4. päev

October 1st, 2009 Posted in praktika | Prindi see postitus Prindi see postitus |

4. päev 21.07.2009, sõitu 10,8 + 10 =20,8 km, sõiduaeg 2.30 + 2.20 = 4.50

Hommik algas rõõmsa avastusega, et Indreku õhtul kadunuks kuulutatud sandaalid olid tema telgi alla pesa teinud. 11:50 lahkusime Örölt, et 14:20 Vänöle (N59º52’07,5“ E022º11’47,1“) maabuda. Indrek: tugevas vastutuules (14-16 m/s WSW) läbisime hommikupoolikul 10,8 km. Mul tekkis kerge ahastus. No me ei suuda kohe kuidagi ühes rütmis aerutada.Tagantjärele neid Indreku ausaid mõtteavaldusi lugedes oli minu kord ahastust tunda. Minu üks suuri eeskujusid, Taani filosoof Søren Kirkegaard on öelnud, et teise aitamiseks pean omama rohkem arusaamist kui tema, aga eelkõige pean aru saama sellest, millest tema aru saab. Kui ma seda ei suuda, on sellest, et rohkem tean ja oskan, vähe abi! No küll ma ikka jagasin Intsule häid näpunäiteid selle kohta, kuidas kaptenina säärast reisi juhtida, samal ajal istus minu selja taga masendunud sõber, kes ootas selle „targa jora“ asemel koostööd aerutamisel.

Indrek: matkasime Vänol ringi. Seitsmest majapidamisest neli nägime ära. Tuuleolud ei paranenud. Peale juustuvarude (Emmentali, mida Indrek lõpuks siiski sööma soostus :-) täiendamist ja korduvat kohvi ja kohupiima tordi manustamist kohalikus külapoes otsustasime edasi aerutada. Vot nüüd aerutasime nii nagu treener Toomas (Lelumees) mind Otepääl õpetas ja paat liikus! Nagu hiljem selgus, ei olnud seda kauaks – sisseharjunud tehnika tuli alateadlikult ikka ja jälle esile. Kuna mul eesistujana puudus ka visuaalne eeskuju, siis ununes õpitu raskemates oludes üsna kiiresti. Paraku uskus Indrek algaja kapteni ja koolitajana :-) , et kui korra räägitud sai, siis küllap sai ka kohe selgeks ja muidugi on sellise ootuse puhul pettumus kiire tulema ning pole võimatu, et teise küündimatus võib tunduda lausa ignorantsuse ja isikliku solvanguna. Soovitus nr 11: kui oled reisil olles otsustanud mingit harjumust muuta või siis kaaslast aidata mingi muutuse osas, siis lepi kokku, kuidas täpselt vana harjumuse ilmnedes kaaslane Sind või Sina teda aidata saate.

Indrek: leidsime teepeal ideaalse ööbimispaiga (N59º51’51,1“ E022º07’44,3“), aga liikusime siiski edasi Yxskärile, kus oli ilmne ülerahvastus. Õnneks leidsime endale sobiva vaikse sopikese (N59º52’36,1“ E022º02’58,1“) ning häirivat põdrasarvede klobinat ei kuulnud. Enne maabumist tegime veel külgtuules ühe pooleteise kilomeetrise purjetamise otsa.

13. On mille poole püüelda

13. On mille poole püüelda (foto Earl Bloomfield)

Asju lahti pakkides tuvastas Aivar, et tagumine trümm lekib. Avastasin süsta kerest lõhe. Väikese aga pimedas ja külgvalguses märgatava. Ilmselt eelmise aasta novembrisurfis „teenitud”. Novembrisurf vajab selgitust. Nimelt proovisime ühel vahusel (kuni 30 m/s NW tormi järellainetus) sügispäeval Vääna rannas enda ja Kärdi võimet kõrges ning vägivaldses murdlaines hakkama saada. Ei saanud hakkama. Eelkõige meie Indrekuga :-) . Tuul vingus ja vahtu lendas, lastita paat plartsatas alt läbitormavate lainete seljast alla ja ühel sellisel kõrgel ja vahusel kukkumisel läksime külili.

Kaldani oli pool km ja toss täitsa väljas. Järgmised paar lainet rebisid meid paadi küljest lahti nagu sitatüki. Soovitus nr 12: kui peaksid juhtuma ekstreemses murdlaines ümber minema, siis kohe kui oled end paadi lainepealsesse külge sättinud, kinnita ennast karabiiniga paadi külge. Eeldus on, et Sul on päästevesti küljes nn lehmasaba (cow-tail) ja paadi küljes kokpiti tagaosas koht, kuhu seda kinnitada. Esimest korda elus tundsin, et olen mere ees täiesti jõuetu. Kui paadis oli pea enamasti vahu seest väljas, siis nüüd oli hingamine tõeline kunst. Kuidagi sattusin veel voolu sisse, mis kaldast eemale kandis. Püüdsin mitte paanikasse sattuda ja keskenduda igal võimalusel sissehingamisele ning rahulike tõmmetega kalda poole ujuda. Soovitus nr 13: säti päästevesti rihmad selliselt, et nad ei hakkaks vees olles kõhuhingamist takistama. Kui ma poole tunni möödudes sõna otseses mõttes randa roomasin, oli Indrekul veel piisavalt jõudu, et minna kivi ründavat vesilastis Kärti ära lohistama. Kärt sai mõra ja meie Indrekuga üliolulise kogemuse looduse jõust. Niipalju siis novembrisurfist.

Õhtul saagisime Yxskäril telkimise huvides pisut tuulemurdu ja Indrek tegi oma esimese videoreportaaži. Üksiti avastasime, et muu vettinud kraami seas oli ka Indreku rahakott, mille sisu järgmisel päeval kõiki rahapesu reegleid järgides ära kuivatasime.

Järgmisel päeval

  1. 1 Trackback(s)

  2. Dec 8, 2009: Aivar Haller » Blog Archive » 3. päev

Post a Comment