Igavene õpilane

Koostööst Nõmme Kaljuga

August 17th, 2013 Posted in artiklid | Prindi see postitus Prindi see postitus |

Nõmme Kalju kasutas oma klubi ajaloo kõige kiiremal perioodil koolitaja ja mentori Aivar Halleri abi, kes korraldas meeskonnale veidi rohkem kui kuu jooksul viis sessiooni.

Nõmme Kalju jõudis eelmisel kuul läbi aegade teise Eesti klubina UEFA Euroopa liiga play-off’i ehk alagrupiturniirist ühe sammu kaugusele, kuid hoidis samal ajal ka Eesti meistriliigas asjad enam-vähem korras. Edu saavutamise nimel tehti praktiliselt kõik ja juhuse hooleks ei jäetud midagi. Meeskonna häälestamiseks kutsuti juulikuus enne kodumängu Helsinki HJK-ga tiimi juurde.  tugeva sporditaustaga koolitaja ja mentor Aivar Haller

„Koostöö sai alguse Kalju spordidirektori Sergei Terehhovi initsiatiivil, kes kirjeldas olukorda meeskonnas ja oli enda jaoks hästi läbi mõelnud, milliseid muutusi soovib esile kutsuda. Meeskonnal seisid ees väga tähtsad mängud ja oli tehtud otsus ära kasutada kõik asjakohased võimalused meeskonna parema valmisoleku kujundamiseks. Parema vaimse valmisoleku huvides otsustati kasutada ka välist abi. Selleks kasutatavad metoodikad ja ja teemad arutasime koos enne läbi,“ rääkis Haller, kes teeb koostööd Eesti Jalgpalli Liiduga teistelgi tasanditel. Näiteks on ta kaasa löönud UEFA treenerikoolitustes. Hetkel valmistab ta koos Taanis tudeeriva Madis Birkiga ette ühte suuremat  arenguprogrammi noortekoondistele ja nende treeneritele.

Kuidas need mentorlusloengud siis välja nägid? Siinkirjutaja sattus ühele neist peale Varblase kohvikus Vabaduse väljakul vahetult enne UEFA Euroopa liiga play-off’i loosimist, kui Kalju viimaseks jäänud vastaseks eurosarjas loositi Dnipropetrovski Dnipro.

Kuna teemad ja probleemid, millest loengutes juttu tuli, on mõistagi delikaatsed ja isiklikku laadi, siis päris detailidesse Haller laskuda ei saanud, kuid üht-teist oma töömeetoditest siiski paljastas. „Minu töövahenditeks on küsimused ja isiklikud lood, mille ülesehitus ja doseerimine sõltub konkreetsest olukorras ja vajadusest. Mentorina puudub mul väljakujunenud töömeetod. Reeglina lepime kokku, mida see või teine mõiste meie jaoks antud olukorras tähendab, teeme koos mõne praktilise harjutuse, mis ilmestab kõnealust teemat ja aitab paremini mõista probleemi olemust ning siis juba otsime endast sõltuvaid lahendusi,“ kirjeldas ta oma tööprotsessi üldsõnaliselt.

Varjatud abilised

Eesti spordis on Halleri kolleegide ehk mentorite, koolitajate ja psühholoogide abi kasutamisest näiteid teisigi. Alustades meie tennise esireketist Kaia Kanepist kuni Eesti korvpallimeistri Kalev/Cramoni välja. Sääraste vaimutohtrite olemasolu on ajakirjanikel üksikalade sportlaste puhul lihtsam välja nuhkida, võistkondlikult võib mentori roll teinekord täiesti nähtamatuks jääda.

Võiks ju küsida, miks on jalgpallimeeskonnale üldse mentorit vaja, kui mängijate ümber on niivõrd suur treenerite personal, kelle ülesannete hulka ka meeste motiveerimine peaks kuuluma. „Iga meeskond toimib nagu perekond, kus vanemate rollis on juhtkond, treenerid ja abipersonal. Nad on kõvasti vaeva näinud, et sportlastele jõukohane ja innustav arengukeskkond luua. Paraku muutuvad selle protsessi käigus palju õpetused „tapeediks“ - neist räägitakse palju ja kuulajad tüdinevad tasahilju. Siis on vaja „naabrionu“ külla kutsuda, kes räägib sama asja, mis pereisa (treener), aga teeb seda oma vaatenurgast ja pisut teisiti, kui harjunud ollakse. See uudsus ja samas äratundmise rõõm tekitavad uue huvipuhangu, mille ajel võib meeskond leida enda seest täiesti kasutamata ressursse. See huvi on vaimse kasvamise käivutmisel väga oluline eeldus.“

Koostöö jätkub individuaalselt

Kuna Kaljus mängivatest meestest on suur osa välismaalased, oli Halleri koolituste suhtluskeeleks inglise keel. „Nõmme Kalju on sõna parimas mõttes rahvusvaheline meeskond ja kuigi me alustasime eesti keeles ja Terehhovi sünkroontõlkega, siis lõpuks valisime ikkagi inglise keele. Valiku õigsust kinnitas ka kõigist rahvustest mängijate aktiivne sekkumine arutellu,“ lisas Haller, kes on Kalju meeskonna vaimsusest ja sünergiast väga kõrgel arvamusel. Osade asjast huvitatud mängijatega teeb Haller koostööd praegugi individuaalselt. „Kuna elu algab sealt, kus mugavustsoon lõpeb, siis oli rõõm näha, kuidas Nõmme Kaljus nii mõnigi mees leidis hea põhjuse jalad kõhu alt välja võtta ning enda mugavustsoonist välja astuda.“

Tagantjärele hinnates võttis Kalju neile meistritiitliga kätte usaldatud rahvusvahelistest mängudest kõik, mis võtta andis, jäädes lõpuks alla suurele Ukraina klubile, kelle aastaeelarveid võrreldes oli tõesti tegemist „Taaveti ja Koljati lahinguga“, milleks see Eesti spordimeedia poolt tituleeriti. Kuivõrd tunneb selles eduloos oma rolli Haller ise?  „Oleks üsna ülbe ja alusetu arvata, et meeskonna edukamad hetked olid kuidagi otseselt seotud minu tegemistega. Selleks, et tekiksid edu tagavad süsteemsed harjumused, peab meeskonnas välja kujunema kindel tava üksteisele peegliks ja toeks olla. See on pikaajaline protsess.“

Gunnar Leheste

Delfi ja Eesti Päevalehe spordireporter

Post a Comment