Igavene õpilane

Suhted tööl ja eraelus - mis neid seob?

August 28th, 2015 Posted in Programm | Prindi see postitus Prindi see postitus |

Kui Sa vastutad meeskonna või siis terve organisatsiooni jätkusuutliku arengu eest, siis oled kindlasti endalt küsinud järgnevaid küsimusi:

1. Kuidas teha nii, et meeskond toimib ühtse tervikuna?

2. Kuidas tagada kõrge eesmärgini jõudmine?

3. Kuidas julgustada ja innustada inimesi nii, et vastutuse võtmine oleks loomulik?

4. Kuidas kindlustada olulise informatsiooni jõudmine õigesse kohta õigel ajal?

5. Kuidas luua meeskonnas püsivalt kõrge pühendumise ja keskendumise vajadus?

Usun, et ka Sina oled neile küsimustele vastuseid otsides avastanud, et:

1. Konkurents, mis peaks olema edasiviiv jõud, omab üsna negatiivseid kõrvalmõjusid (rivaalitsemine, ärategemine koos tegemise asemel, enesekesksus, isikukultus jne).

2. Tulemuspalk, mis ideaalis peaks motiveerima, hoopis limiteerib (õpitakse pingutama ainult nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, eesmärk muutub tähtsamaks kui protsess jne).

Need paar olulist avastust on innustanud mind otsima alternatiive. Olen analüüsinud põhjalikult oma viimase kolmekümne aasta parimaid praktilisi kogemusi meeskondade ülesehitamisel erinevates eluvaldkondades (sport, teater, äri, avalik sektor ja vabakond) ning kõrvutanud ja võrrelnud seda oma piiritaguste kolleegide parima praktikaga.

Mitmel välismaisel kolleegil on olnud nutti oma edulood kaardistada ja need ka teaduslikult uuritavaks muuta. Üks parimaid näiteid on The Morning Star Company Californias, kus põhiprotsess pole mitte tomatite töötlemine (milles ollakse maailma nr 1), vaid inimese pidev areng. Erakordsed majandustulemused on paratamatu kaasnähtus ettevõttes, kus väärtustatakse isiklikku arengut, vabadust, selgeid suhteid ja koostööd. 2800 töötajaga The Morning Star Company pärjati 2012. a. Harvard Business Review & McKinsey poolt „Aasta juhtimisinnovaatori“ auhinnaga.

Isejuhtimine (ingl. self-management), millesse mina uskuma olen hakanud, ei ole mingi uus äritrend, vaid pigem paradigmaatiline muutus juhtimise kultuuris. Lihtsustatud kujul on see organisatsiooni mudel, kus juhtide tavapärased ülesanded (planeerimine, koordineerimine, kontroll, personalitöö ja suunamine) on välja jagatud kõigile organisatsiooni liikmetele. Kõik vastutavad isiklikult oma suhete loomise ja hoidmise, töö planeerimise, ühistegevuste koordineerimise, missiooni täitmiseks vajalike vahendite olemasolu ja vajadusel vigade paranduse tegemise eest.

Tundub uskumatu? Jah, tegemist on ju ikkagi paradigma muutusega. Samas on ju igati loogiline, et vastutab see, kes otsustab? Kui paljud usuvad, et oluliste otsuse tegemine on vaja anda inimese kätte, kes on konkreetsest töökohast kõige kaugemal, siis mina usun, et see on ebamõistlik. Kui seni usuti, et inimesed vajavad välist motiveerimist ja pidevat kontrolli, siis mina usun, et inimesed vajavad selgeid suhteid ja kindlaid kokkuleppeid. Vabaduse eeldus on kord  ehk ühised reeglid ja kokkulepped. Säärastest põhimõtetest lähtuvaid organisatsioone ja äriliselt igati edukaid ettevõtteid on loodud ka Eestis ja mul on olnud au nende meeskondade kujunemisteel abiks olla.

Mis see isejuhtimine siis ikkagi on? Kõige enam sarnaneb isejuhtimine sellele, mida me ideaalis kodus teeme. Kuna pere on ühiskonna esmatasandi mudel, siis püüdlus kehtestada kodus sõjavälist diktatuuri ei samahästi lõppeda. Seepärast on loomulik, et ideaalis püüame kõik üksteist aidates inimesena areneda. Nii meie lapsi, kui lapsed meid. Kindlasti ei suju kõik valutult, aga konfliktid ja erimeelsused on loomulik ja vajalik osa elust. Ja seda nii kodus kui ka tööl. See õpetab seadma piire ja ennast kehtestama ilma kellegi väärikust riivamata. Tõeline kasu on alati kahepoolne!

Selleks, et inimsõbralikku arengukeskkonda terviklikult üles ehitada, peab kusagilt sammhaaval alustama. Kui Sul on huvi oma ettevõttes, organisatsioonis ja/või kodus väiksema kulumise hinnaga hakkama saada ja iseenda ning kolleegide või lähedaste tegeliku potentsiaali avanemiseks eeldused luua, siis on mul Sulle pakkuda kaks erinevat stardimudelit. Esimene neist käsitleb suhteid tööl ja eraelus ning teine isejuhtimise aluseid (sellest võid lähemalt lugeda järgmises pakkumises.

Õhtune seminar „Suhted tööl ja eraelus“. See on koolitusprogramm nendele, kes usuvad, et meie elu kvaliteet sõltub meie suhete kvaliteedist ja et kodu on tähtsam kui töö, sest korras peresuhted aitavad üle elada ka kõige raskemad ajad tööl. Selle koolituse käigus õpime paremini mõistma, miks mõne inimesega on nii keeruline suhelda ja kuidas säärases olukorras hakkama saada. Kuidas teha nii, et mõlemad osapooled rahule jäävad? Kuidas paremini mõista teissuguseid inimesi ja sellest erinevustest ühine kasu luua? Kuidas seada piire ja öelda EI? Kuidas üldse luua, hoida ja vajadusel lõpetada suhteid?

See koolitusprogramm näeb ette ühel õhtupoolikul töö pisut varasemat lõpetamist ning meeskonnaliikmete ühist kokkusaamist koos abikaasade või elukaaslastega. Akadeemiline osa koosneb kahest arutelust koos praktiliste harjutustega ja kestab kokku umbes kolm tundi. Vastavalt meeskonna valikule võib sellele järgneda hubane ühine õhtusöök, teatrietendus, filmi vaatamine või siis muusikaline meelelahutus.

Seminari orienteeruv ajakava on alljärgnev:
16:00 Tutvumine ja sissejuhatus suhete teemasse.
16:30.Inimeste eristamine inim-, temperamendi- ja andetüübi alusel ning käitumise järgi.
17:30 Paus
17:45 Keskendumine endast sõltuvale. Sarnasuse ja erinevuse väärtustamine.
18:00 Emotsioonide mõistmine ja suunamine. Ei ütlemine ja piiride seadmine
18:20 Ühiste väärtuste leidmine ja hoidmine
19:00 Koolitusõhtu kokkuvõte

19:15 Õhtune kultuuriprogramm

Seminarist võib osa võtta korraga väga erinev arv inimesi, alates neljast ja lõpetades neljasajaga. Esimene oluline määraja on ruumi suurus – osalejatel peab olema mugav istuda ja suhelda. Teine oluline asi on see, et tegemist peaks olema ühte ettevõttesse või organisatsiooni kuuluvate inimeste ja nende kaaslastega.

Seminariõhtu hind on 650 eurot ja hinnale lisandub käibemaks. Hinna sees on eelintervjuud, seminar, õppematerjalid digitaalsele kujul, abimaterjalide hilisem kasutamine artiklite, filmide ja audioraamatute näol ning seminarile järgnev nõustamine võimalike järgmiste sammude osas meeskonna paranenud sisekliima hoidmiseks ja uuendamiseks.

Post a Comment